Süsihappegaas

Vedel süsinikdioksiid on värvitu lõhnatu vedelik. Tavatemperatuuril ja –rõhul on süsinikdioksiid värvitu, pisut hapu maitse ja lõhnaga gaas. See on õhust 50% võrra raskem, seetõttu saab seda valada ühest nõust teise.

Rõhu suurenedes ja jahutamisel süsinikdioksiid veeldub kergesti ja säilitab vedela oleku temperatuuridel +31 kuni –57 °С (sõltuvalt rõhust). Temperatuuril alla –57 °С muutub süsinikdioksiid tahkeks (kuivjää). Veeldumiseks vajaliku rõhu väärtus sõltub temperatuurist: temperatuuril +21 °С on vajalik rõhk 60 bari, aga temperatuuril –18 °С ainult 20 bari. Vedelat СО2 säilitatakse hermeetilises nõus vastava rõhu all.  Atmosfääri pääsedes muutub osa vedelast süsinikdioksiidist gaasiks, aga teatud kogus muutub „CO2-lumeks“ ja seejuures langeb selle temperatuur kuni –84 °С.

Vedela süsinikdioksiidi peamised rakendusvaldkonnad:

  • gaseeritud jookide valmistamine
  • kaitsegaasina keevitamisel
  • kuivlume ja kuivjää tootmine
  • jahutusainena toidu- ja keemiatööstuses
  • tuletõrjesüsteemides

Tööstuslikes rakendustes kasutatakse reeglina ülikõrge puhtusastmega süsihappegaasi, mis tekib keemiatööstuse kõrvalproduktina või mida saadakse maismaaallikatest. Süsihappegaasi võib kasutada vedelas ja gaasilises vormis ning ka tahkena kuivjää kujul. Süsihappegaas omab tähtsat rolli nii toiduainete jahutamisel ja külmutamisel kui ka vee töötlemisel. Jookides hoolitseb ta värskendavate mullide tekkimise eest ning ka sellised innovaatilised menetlused nagu kuivjääkiired vajavad oma toimimiseks süsihappegaasi.


 

  
   Külastage oma riigi kodulehte:

   Eesti
   Läti
   Leedu
   Venemaa
   Ukraina

 Global web
 www.elmemesser.eu

 

Ajakiri

"Gases for Life"

  VÄRSKE NUMBER